Archive

mõtteavaldus

Mõned aastad tagasi saadeti mind kaaslasega Tarbekunsti Muuseumi ukse pealt tagasi, sest meil polnud kahe pileti tarvis raha. Pilet oli veel selline odav – kas 10 või 15 krooni ehk ja paar krooni jäi puudu. Siiamaani mõtlen, et see oli – ja on – absurdne – veel enamgi et olime arvatavasti päeva peale ainukesed külastajad ! Kunst on rahva pärand my ass.

Seda enam olin täna üllatunud, kui ühes galeriis ulatati mulle (silmis naer) tasuta pilet seepeale, et mul 1 eurost 15 senti puudu tuli. Terve väljapaneku vaatamist saatis kergelt meeldiv hämmeldus.

EDIT: täna avati Akadeemias Igor Vadimovich Petroff’i isikunäitus – soovitan kõigil vaatama minna :)))
Eelmine postitus on jäänud juba kuude taha ning edaspidiste segaduste-solvumiste ennetamiseks nimetan ma selle postituse selle aasta viimaseks.
Möödunud pooleteise kuu jooksul olen paljudele teist korduvalt lubanud, et “panen nüüd kohe-kohe mõne päeva pärast ehk” mõne uue pildi üles. Põmst on aga kogu aeg on midagi ette tulnud või pole mul lihtsalt tuju olnud mitu tundi arvuti taga istuda ja pilte Google’i võrku üles laadida. Suurema lobata – siin ta nüüd on:
See on esimene lõpetatud maal sellelt semestrilt. Kohati minu parim, samas paiguti väga-väga lohakas. Märkimist on väärt, et üks seade kestab täpselt kaks korda vähem aega kui varasematel aastatel – maalimise kiirus on omandanud täiesti uue tähenduse minu jaoks.
Teine lõpetatud. Super kehaga modell. Tüdruk suudab suvalist poosi hoida väsimatult kuni pool tundi. Õppejõudude visioon oli kahjuks ka tema seadmise käigus kergelt tagasihoidlik.
Plaan oli eksperimenteerida kompositsiooniga, kuid pärast õppejõud märkisid (siis kui enamus tööst tehtud), et mõte oli algusest peale halb ning seetõttu jäigi pildi kompositsioon nõrgaks ja ma ei viinud oma plaane päris lõpuni.
(fragment igavesti lõpetamata jäävast tööst)

Eelmised kolm joonistuse seadet on lõppenud, kuid tööd vajavad veel lihvimist. Pildistasin neid lohakalt ja praegu detailsemat pilku neile heita ei saa. Pft. Lõpetamata niikuinii. (Meenus just, et üks lõpetatud töö peaks veel koolis kuskil riiulis olema, kuid mingil põhjusel on see mul pildistamata jäänud)
Millegipärast on mul tunne, et ma pole oma suvepraktika kompat veel siia riputanud. Pildil on värvid ja kvaliteet halvad, kuid praegu öösel tubastes tingimustes ma midagi paremat pakkuda ei saa:

“Platskaart / Teel Krimmi”
Eelmine kuu seadsin omale eesmärgiks joonistada iga päev kolm koopiat Fechini portreede albumist, kuid kuna ma ei suutnud kunagi päris rahul olla tulemusega ja järgmistel päevadel lõpetasin juba möödunud päevade ”ülesandeid”, siis tegin neid tunduvalt vähem:

 
Jätkuvalt maalime teineteist kas kord või paar nädalas või.. harvemini. Enamasti Lёnja uhiuues diplomistuudios (ta meil ju nüüd 6s kursus):
 

Natasha

Lёnja
 
Sellesama maalimisralli käigus satun aeg-ajalt ka mina ise istuma – või siis “poseerima”:

Varja versioon minust

Artёm’i superrealistlik visioon

Lёnja looming
Ilja pilt jääb praegu näitamata, sest unustasin õigel hetkel pilti teha, ning nüüd on ta selle kuskile kapi otsa ära peitnud ((
Hell jess eksole – minu suvine maal ripub grupinäitusel “Mолодые Tаланты“:

Viimasel ajal olen kõvasti krokiides käinud. Nimelt on võimalik ca kolm korda nädalas krokiisid teha + veel mõned mitteametlikud visandamisgrupid, kus kõik on alati oodatud:












Valik viimasest lõpetatud visandiplokist + mõned lahtised lehed:
























 
 
Lõpetuseks mõned pildid, mis telefoni kaamerasilma ette on jäänud:

ja nüüd kõik ülejäänu (Krimmist ning teel sinna ja teel tagasi): alguses mõned, mis minu meelest kõige kõige õnnestunumad, edasi kõik muu. puhastamine ja lõikamine kukkus välja lohakas, aga pärast 280 pildi skänneerimist ja nende seas valiku tegemist lihtsalt ei jätkunud enam jaksu… teine kord jätan selle teise poole piltide blogistamisest järgmisesse päeva ._.
erinevates tehnikates kahe kuu jooksul tehtud mõneminutilistest visanditest (nt esimene pilt) kuni ~tunniste-pooleteisttunniste skitsideni (nt teine pilt)

MEIE KÕIGI SUUR SÕBER – KULDNE LENIN !
Tervitusi Alupkalt !

(Ning jah – te silmad ei peta teid – tegemist on kuldse Lenini kujuga Krimmis väikeses Alupka linnakeses, kohe päris keskuse väljakul)

Pikk paus on olnud sees, kuna olin kaks kuud Musta mere ääres.. komandeeringus. Nüüd ma olen aga tagasi ning siin on ette näidata mõned ‘pärlid’ (midagi, millest mul juhuslikult on kohe võtta pilt):

kui saan veel midagi pildistatud/skännitud, siis ilmselt uuendan seda postitust siin. vms.
seekord mahutasid end meie pisikesse kööki ära seitse inimest. Meile istus Ilya, Artjom luges paksu raamatut maalitehnoloogiatest, Natasha joonistas, Tanja maalis pisipisikest visandit ning ma, Lyonja ja Šurik maalisime veidi suuremat pilti.

tavalise pooleteise tunni asemel lisasime lõppu veel 20 minutit, kuna Šurik võib töötada ühe töö kallal kõigi aegade lõpuni ning ivaesti üle maalida ning Lyonja… ma ei tea miks Lyonjal seda vaja oli – ta on viienda kursuse tudeng :o
täna päeval sai ka väljas maalimas käidud. väga põnev on ikka miinus kraadidega maalida – värvid hanguvad mõne sekundiga paletil ning edasi on tunne nagu püüaks mett pintsli abil tõrvaga segada ja siis lõuendile (või paberile, maalin praegu õues paberile) kanda. topin kõik asjad selga, mis mul on, kuid tunni aja möödudes hakkan tahes tahtmata jalalt jalale tammume ning ümber Ilya keksima. Lõpuks sõrmi ei tunne teps mitte.
nädala lõpu poole jõuan ehk pildid kah siia lisada – portree tuli päris ok (need lisa 20 minutit päästsid mu !) ning maastikule maalisun ka kuu. khm
uni uni uni.
võin vast esimest korda üldse öelda, et täitsin u poolteist visandiplokki kahe nädalaga
valikuliselt skänneerisin siis lehti, äärmiselt nüri tegevus
seadsin nad enamvähem kronoloogilises järjestuses, suurem osa neist peaks ka kuupäevaga märgistet olema. sain ka aru, et ühe materjaliga suudan järjest visandada mitte rohkem kui ~100 lehe jagu, siis muutun laisaks ja lohakaks ning pean materjali vahetama. siin on neid vähe, kuid püüan taas pehmema joonistuspulgaga tonaalsemaid visandeid teha. siiski jõuab mõne minutiga vaid nii palju ju ära teha, mitte rohkem; huvitav, mis ta teeb ja kus on ?
kirtseldused, millel ka nimed juures, on suure tõenäosusega siinsed grupikaaslased ja sõbrad; kohvikutes luuramiseks pole lihtsalt aega nii palju olnud
olen lugenud mitmeid raamatuid (olin vahepeal haige ja kodus) ning kõrvus kumiseb pidevalt bôa – duvet, mis mind kummitama algas sest hetkest peale, kui tolle anime introt nägin
ja ongi kell kukkunud riigipühasse. kõigile parimat
k.



 







KUMUS: